Mis on päikeseplekk?

Päikese pinnal tekivad päikeseplekid, mis tulenevad läbi päikese pinna tulevatest tugevatest magnetvälja jõujoontest ja ilmuvad nähtavalt tumedatena, võrreldes nende ümbrusega. Need päikeseplekid, mis võivad olla mitu korda suuremad kui Maa , on alati tumedad, sest nad on palju jahedamad, kui Päikese ümbritsev pind. Suure päikesepleki temperatuur võib olla 3700 °C. See võib tunduda suurena, kuid kui me võrdleme seda päikese fotosfääri temperatuuriga, mis on umbes 5500 °C, siis näeme, et seal on märkimisväärne erinevus. Tegelikult, kui me saaksime võtta päikesepleki päikese pinnalt välja ja paigutada meie öisesse taevasse, oleks see oma heleduselt ainult sama hele kui täiskuu, mis on väga suur kontrast võrreldes päikese valguse endaga.

Päikeseplekid on üsna sagedased päikese aktiivsuse perioodi kõrge päikese aktiivsuse aastatel. Kõrge päikese aktiivsus või päikese maksimum on päikese suurima aktiivsusega periood päikese tsüklis, mille üks tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese miinimumi korral võib leida ainult väga vähe päikeseplekke või ei ole neid isegi üldse. Päikeseplekkides, kus magnetvälja jõujooned läbi päikese pinna väljuvad võib esineda erinev polaarsus, see tähendab seda, et igal päikeseplekil on oma polaarsus.

‘Päikeseplekk koosneb kahest osast:

• Tume osa, pleki tuum (umbra)
• Heledam osa tumeda osa ümber, pleki halo (penumbra)

Päikeseplekkide piirkond

Alltoodud pilt näitab suurt ja keerulist rühma, millel on palju päikeseplekke. Seda nimetatakse päikeseplekkide rühmaks või aktiivseks piirkonnaks. Igal päeval analüüsitakse Maa poolse päikeseketta kõiki päikeseplekkide gruppe nende eruptiivse ohu suhtes ja nad saavad oma numbri. Seda teeb NOAA kosmoseilma prognoosi keskus. Päikeseplekkide rühmad, eriti need, millel on keerulised magnetilised paigutused, on tuntud, kui päikesepursete põhjustajad.

Päikese pöörlemine

Päike pöörleb ümber oma telje nagu Maa. Päikese omadused päikese pinnal nagu ka päikeseplekkide piirkonnad järgivad päikese pöörlemist. See tähendab, et päikeseplekkide piirkond liigub üle päikesepaneeli idast läände, Maalt vaadates. See on oluline, sest päikeseplekkide piirkonnad peavad olema ekvaatori lähedal selleks, et koronaalmassi väljutamine oleks Maa suunaline. Päikesepleki piirkonnal kulub umbes 2 nädalat , et liikuda mööda ekvaatorit idapoolsest äärest läände. Mida kaugemal on päikesepleki piirkond ekvaatorist, seda kauem ta läheb üle päikese. Seda seetõttu, et Päike pöörleb kiiremini oma ekvaatori juures, kui pooluste juures.. Pöörlemisperiood on ekvaatori juures umbes 25,6 päeva ja poolusel 33,5 päeva. Maalt vaadatuna, kui see päikese ümber tiirleb, on Päikese nähtav pöörlemisperiood ekvaatori juures umbes 28 päeva.

Animatsioon: Väga suur päikeseplekkide piirkond 2192 pöörleb üle Maa poole asuva päikeseketta, nagu seda näeb Päikese Dünaamika Observatoorium (Solar Dynamics Observatory - SDO).

Rohkem päikeseplekkidest

<< Mine eelmisele lehele